Tere jälle. Nüüd jäi väheke pikem paus sisse ja vahepeal on päris palju juhtunud. Alustagem siis ärasõidust. 30.augustil ärkasin vara, pakkisin asjad ning läksin hommikust sööma. Rääkisin veel Norbertiga paar sõna juttu ning siis oligi aeg sõitma hakata. Esimene ots Salzburg Süd- Salzburg Haupbahnhof. Seal oli mul pool tundi vaba aega ning siis järgmise rongiga edasi Grazi suunas. Sügis tuleb, siis tuleb ikka ära lõunasse lennata. Naljakas on see, et saksa keeles on rändlind Zugvogel ja ligtsalt Zug on rong :) Nii et ma olingi rändlind ja lendasin rongiga lõunasse Grazi.
Grazis oli mul veel tund aega vaba aega, mida kasutasin jalgade sirutamiseks. Ainult selle jalgade sirutamisega läks nahk päris märjaks, sest ilm oli palav ja 20 kg kott seljas. Aga tore oli ikka, ostsin poest kastaneid ja nosisin neid tee peal. Siis läksin järgmise rongiga Köflachi, veel veidi lõuna poole, kuhu proua Doris Edler mulle autoga vastu tuli. Doris on väga südamilk ja äge vanaproua. Teepeal käisime jäätist söömas ning sõitsime Edler Hofi.
Niisiis 30.-31. august olin Edler Hofis (ja olen nüüd jälle siin kuni tulevase reedeni). Siin on piimalehmad ning põhitoodanguks on juustud, jogurtid, või, piim jms, mida viiakse nii turule, mahepoodisesse kui saadetakse tellimuse peale. Juustusid on 10 sorti. Lisaks on neil muidugi kõik muu talupidamise juurde kuuluv (st kanad, sead, kassid, köögiviljaaed, viljapuud jne). Ja oh seda õnne- siin on tiik!!! Vesi on muidugi külm nagu kaevus, aga pole hullu, vahemalt saab vette minna :)
30. augustil vaatasin kuidas lehmi lüpstakse. Võin ilma igasuguse kahtluseta öelda, et siinsed lehmad on küll ikka väga õnnelikud. Nende päralt on terve suur heinamaa, pool parklat koos traktoritega, tall ohtra kuldse põhuga ja sügamismasinad ja suur joogiküna ning muidugi virnade kaupa heinapalle (ainult kuiv hein, ei mingit silo). Lüpstakse küll masinatega, ent enne võetakse alati käsitsi ka piimaproov, veendumaks, et piima kvaliteet on korras. Voodi on siin kõrge, suur ja lai ja pehme nagu sulehunnik. Söök on kõik kohalik (va suhkur, sool ja veel mõned kuivained). Mööbel tuleb kõik omast metsast. Vesi tuleb allikast ja jookseb pärast biopuhastussüsteeme tagasi ojja. Ideaalne! Ainult tööd on palju, nagu vist alati...
31. augusti hommikul põrutasime Dorisega järgmisse kohta. Nimelt Birgiti ja Steffani juurde õunapuuistandusse. Seal võeti mind lahkete naeratustega vastu ja viidi kohe õunapuude juurde, kus olid suured ja punased õunad ja puud ise olid väiksed nagu põõsad. Aga see oli sellegipoolest biodünaamiline, ei mingit kunstlikku väetamist ega mürgitamist. Pool päeva korjasin koos kahe Afganistaani põgenikuga neid ileilusaid "poeõunu". Siis oli lõunapaus väga hea söögi ja värske õunamahla ja õunastritsliga. Ning seejärel läkime taas korjama. Seekord ühines meiega ka Birgiti kolleeg Ramy Egiptusest. Igavesti vahva seltskond oli koos! Õhtul läksime koju tagasi ning rääkisime juttu ja sõime õhtust. Lisaks õunapuuistandustele (kokku 20 ha) tegelevad Birgit ja Stefan ka taastuvenergia projektide kirjutamisega (koostöös Türgi ja Egiptusega) ning veel mingi tehnikafirmaga (kiipide tegemine vms). Peres on ka väike 4-aastane tüdrukutirts, kellega ma igal õhtul mängida sain :D
Laupäeval sorteerisin veidi õunu ning läksin siis šamaani juurde. Ee, tegemist on niisiis õunapuuaia kaasomanikuga, täiseti normaalse naisterahvaga, kes teeb muuseas ka šamaanikursusi. Ei midagi pöörast, lihtsalt räägib metsahaldjatest ja energiavoogudest jms. Väga põnev oli. Vaatasime filmi "Intelligente Bäume", mis on küll saksa keeles, aga soovitan ikkagi kõigil vaadata. See oli kohati päris muljetavaldav. Siis käisime Grazi ürgmetsas jalutamas. Müstiline! Ühe puu läbimõõt oli ma arvan 3-4 m. Tõsine hiiglane. Ainult fataka unustasin kahjuks maha.
Pühapäeva ennelõuna möödus taas šamaan Sonja juures. Seekord kulus enamus aega niisama jutustamisele ja koogi söömisele (sest enamik osalejaid olid keskealise või vanemad naisterahvad). Pärastlõuna oli päris rahulik. Jalutasin esiteks tund aega, sest ma ei saanud Birgiti juurde sisse, uks oli lukus ja neid polnud kodus. Kui pikalt ringilt tagasi jõudsin, oli uks endiselt lukus. Siis istusin tund aega aias ja mõtlesin oma huviringi aastapaani valmis. Siis läksin teisele jalutuskäigule ja kõndisin jälle kena tund aega. Kui tagasi jõudsin, ei olnud ikka veel kedagi kodus. Ja siis lõpuks tuli Stefani isa ja andis mulle võtme. Pererahvas ise oli ühes teises istanuses heina niitmas (seda tehakse vikatitega).
Ja siis varsti saigi pühapäev otsa ja tuli taas töökas esmaspäev. Korjasime pool päeva õunu koos Afganistaani põgenikega. Teise pool päeva sidusime küdooniate oksi kinni. Ah jaa, lisaks õunapuudele on neil ka küdooniad ja viinapuud. See oli päris raske töö, kuna vilju oli palju ja need olid suure ja rasked. Paljud oksad olid kahjuks juba ära murdunud. Aga päästsime mis päästa andis. Muuseas, võrk, mis istanduse kohal on, ei ole mõeldus lindude eest kaitseks, vaid see kaitseb rahe eest. Linnud saavad külgedelt sisse lennata. Õhtul tegime pidulikuma õhtusöögi, sõime ja ajasime juttu.
Teisipäeval hakkasime mina Stefan kahekesi õunu sorteerima (1. ja 2. klassi õunad). Teisi selle töö juurde ei lubatud, sest neil oli õuntega liiga vähe kogemusi ja see töö on väga täpne. Aju peab kogu aeg töötama ja mõtet uitama lasta ei saa. Iga väike täpp ja plekk loeb, sest plekilise õunad lähevad paari päevaga halvaks ja nakatavad ka teisi. Aga õunad peavad veebruarini müügikõlbulikud seisma. See oli päris kurnav töö. Terve ennelõuna ja terve pärastlõuna. Aga samas nii ilus oli pärast neid suuri kaste 1. klassi imeilusaid punaseid õunu vaadata ja mõelda, et selle kõik tegin mina :) (Õunu ma muidgi ise ei teinud...) Õhtul oli taas lahkumise meeleolu, sest pidin tas teele minema. Mängisin veel veidi klaverit (ah jaa, see jäi ütlemata, et mul oli oma toas kaver!). Märgisin väikse tüdrukutirtsuga memorit ja hakkasin vaikselt asju pakkima.
Tän hommikul viis Birgit mind autoga ühte kohtumispaika, kus istuisin järgmise auto peale ning mind toodi tagasi Edler Hofi. Täna korjain ja puhastasin ploome (ma olen selle töö juba päris käppa saanud, läheb nagu ludinal) ning panime kuivama. Siis sõime lõunat, siis käisin korra ujumas ja siis niitsin muru kuni õhtuni. Nooo vot! Ja nii saigi jälle üks päev otsa. Homme on neljapäev- siin talus tähendab see leivaküpsetuspäeva. Loodan, et saan ka käe külga panna :)
Kõike kena! Pilte ma palju pole teha jõudnud. Need tulevad järgmine kord. Tervitan teid kõiki!
No comments:
Post a Comment